Kust tuleb toormaterjal ja kuidas sellest saab midagi unikaalset?

Blogi

Kommenteeri
Palju on küsitud, kust on pärit materjal, mida PUUST tegemiste juures kasutan, kuna valikust leiab väga eksootilisi puid ka Eesti mõistes. Eesti mõistes just sellepärast, et materjalist 99% on Eesti päritolu ja leiab rohkelt pargi- ja viljapuid. Ühel või teisel õnnelikul viisil on üksik % jõudnud ka väljamaist materjali minuni. Ja sedagi teiselt ringilt, kas kaubaaluste küljest või ehituselt ülejäänud materjalist. Järgmised read annavad mõista, mis see PUUST siis tegelikult on ja kuidas me anname oma panuse paremini hoitud ja väärtustatud elukeskkonda.
Alustame sellest, kuidas jõuab materjal minuni või vastupidi, mina materjalini. Kõik tootmises kasutatavad materjalid on hangitud jätkusuutlikest kanalitest. Arboristidelt, eraisikutelt, talunikelt või maaomanikelt. Puud, mille on langetanud tormid-tuuled, vanad pargipuud ja viljapuud. Ohtlikud ja haiged.
 Valdav osa materjalist on pärit Häädemeeste lähedalt, Pärnu maakonnast. Kuid materjali olen käinud hankimas ka Ida-Virumaalt ja mujaltki. Kaugemal tuleb käia sellepärast, et mõningate puude kättesaadavus on piiratud, kuna neid liike meil looduslikes elupaikades ei esine vaid leiab parkidest ja aedadest ning neidki pole meil lõputult.

Kogu protsess algab materjalist, tegemist on kas ümarpalgiga või teinekord juba lauaks lõigatud materjaliga, mis minuni jõuab. Kui materjal on toores ja ümar, siis on tarvis materjal lõigata lauaks, koorida ja jätta mõneks kuuks, kuni pooleks aastaks tuulte kätte kuivama. Tuule kuivanud materjal kuivab vaikselt, sellega on võimalik vältida suurte pragude tekkimist liiga kiire kuivamist tõttu. Siis läheb materjal "ahju". Materjal on kuivatis kuni kolm nädalat. Peale seda materjal "aklimatiseerub" töökojas mõne nädala ja siis saab materjalist tooteid valmistama hakata. Materjali on tarvis kuivatada, et tagada toodete kvaliteet. Õigesti kuivatatud ja töödeldud puit mängib vähem ning on keskkonnavahetusele vastupidavam.  See on kõige pikem protsess PUUST toodete valmistamise juures. Enne, kui mõnda kindlat puud saab kasutama hakata võib see aega võtta pool aastat ja tihtilugu enamgi. 

Puu kasvab nii, kuidas loodus teda soosib, pinnase ja valguse järgi. Viljapuudel ja teistel väärispuudel on väga palju keerdkasve ja oksi, mis teeb neist "ebakvaliteetse" materjali. Sellise materjali töötlemise kulu on tänu keerdkasvudele ja oksakohtadele väga suur, keerdkasvud ja oksakohad kipuvad puruks kuivama tervete plankude ulatuses, seega antud materjalist suuremahulisi kvaliteetseid asju valmisatada ei saa ning tööstustel ei ole sellise materjalig midagi peale hakata. Ahju kraam!

Puidust lõikelaudade, noamagnetite ja serveerimisaluste valmistamisel olen kasutanud peamiselt tamme, saart, jalakat, künnapuud, õunapuud, mandžuuria pähklipuud, toomingat ja vahert. Valikust leiab ka liimpuidust suuri lõikelaudu. Materjali kombineerimine ning liimpuidu valmistamine loob võimaluse materjali maksimaalselt väärindada ja ära kasutada.


Peale laiemalt levinud puude võib valikust leida veel tooteid, mille valmistamisel olen kasutanud õunapuud, vahert, kadakat, pihlakat, ploomipuud, hiina pähklipuud, sirelit, juudapuud, pirnipuud, musta arooniat, kreeki, maarjakaske, alõtsat ja mandžuuria pähklipuud. 
 Peale lõikelaudade. noamagnetite ja serveerimisaluste leiab tootevalikust  kõrvapungasid, tasakaaluklotse, pudeliavajaid ja teisi väiksemaid tooteid, mis lubavad materjali maksimaalselt kasutada. 

Lisa kommentaar

Email again: